Halo 4 oodates…
Nüüd kus mu Halo 4 pre-order ka reaalselt makstud on ei ole muud teha kui oodata, millal pakk postkasti potsatab. Olin meeletult elevil, kui nägin Microsoft-i E3 konverentsi lõpus olevat Halo 4 treilerit. Olin miskipärast arvamusel, et neljandat osa ei tule kunagi ja Halo puhul on puhtalt tegemist triloogiaga, mille kolm (+lisaosad) olid juba ilmunud. Ja milline rõõm oli näha, et ma eksisin.
Ei ole saladus, et olen massiivne Halo fänn – oman kõikide mängude Collectors versioone, Halo 1 ja 2 on olemas nii PC kui ka vanema Xbox versioonid, riiulis on hunnik Halo raamatuid, kapi peal on Mega Blocks toodangust pärit Authentic Collectors Series Halo minifiguurid ja erinevad sõidukid. Halo 4 väljakuulutamine oli minu jaoks kui vihm pärast pikka põuda.
Mida uut ootan ja mida kindlasti tahaksin näha? Alustaks relvadest – õnneks on nüüdseks juba avaldatud suurem osa tulevatest relvadest ja minu rõõmuks on alles jäetud väga palju klassikat. Rõõmus olen muidugi ka uute relvade üle, mis tunduvad ülilahedad nii oma välimuse kui ka nähtud omaduste põhjal. Teiseks vaenlased – uued vaenlased (Prometheans) on loodud spetsiaalselt, et kaitsta tehismaailma Requiem, kus neljanda osa tegemised ka aset leiavad. Neid on palju erinevaid sorte, kellest põnevaim on kindlasti Promethean Knight. Prometehanide kaitsesüsteemi loojaks on loomulikt Forerunnerid. Tagasi on ka Covenanti väed kellega madistada saab, kuna miskil imelikul põhjusel on rahu inimeste ja selle tulnukaliidu vahel katkenud.
Et nüüd vastata oma küsimustele siis uuelt osalt ootan sügavat sisu, umbes nagu seda oli Halo Reach mängus, kus sain vastused paljudele küsimustele. Kindlasti tahaks näha elusat Forerunnerit, kas nüüd just selles osas aga kasvõi kahes järgmises, sest tegu ikkagi uue triloogiaga mis peaks mängija viima sugavamale Forerunnerite maailma. Kes veel ei ole kursis siis koos mänguga (isegi ennem seda juba) ilmub Halo Live Action lühiseriaal “Forward Unto Dawn”, mille treiler on ka meedia rubriigis olemas. Eks saab siis näha kas kuu aja pärast ilmuv mäng suudab korrata seda, mida omal ajal tegi esimese triloogia avamäng.
Resident Evil 5: Retribution
Peale pikka ootamist sai lõpuks ära vaadatud RE seeria viies film. Ootused ei olnud kõrged, kuna niipalju kui kriitikute jutust meelde oli jäänud siis film pidavat olema totaalne läbikukkumine, nii õudusfilmide maastikul kui ka RE seerias. Mis ma oskan öelda, nii ja naa. Isiklikult tahtsin näha kuidas eestlane Johann Urb saab hakkama Leon s. Kennedy rollis. Filmi alguses käidi kiirelt üle eelmistest osadest (previously on Resident Evil) ja sai uuesti ülevaate juba meelest läinud faktidest. Positiivne oli näha vanu nägusid eelmistest Resident Evil filmidest, näiteks tegid oma comeback-i esimeses osas hukkunud Rain (Michelle Rodriguez) ja James “One” Shade (Colin Salmon), samuti kolmandas osas oma elu andnud Carlos Olivera (Oded Fehr). Eelnevatest elus olevatest tegelastest olid filmis olemas Jill Valentine (Sienna Guillory), Luther West (Boris Kodjoe) ja Albert Wesker (Shawn Roberts). Oma nägu näitas ka esimesest osast tuttav arvutisüsteem Red Queen (Megan Charpentier). Üles astusid ka filmiseeriale täiesti uued tegelased, kes mängusõpradele on tuttavad erinevatest Resident Evil mängudest. Näiteks teevad oma debüüdi Ada Wong (Bingbing Li), Leon S. Kennedy (Johann Urb) ja Barry Burton (Kevin Durand).
Põhimõtteliselt kiire kokkuvõte filmi sisust oleks järgmine: Alice võetakse vangi Umbrella poolt. Albert Wesker, kes ei ole enam Umbrella juht, vaid kummalisel kombel hoopis inimkonna viimane päästja, saadab oma erimeeskonna päästeoperatsioonile, et Alice turvaliselt tagasi tuua. Neid asub takistama Red Queen, kes on võtnud üle Umbrella juhtimise ja kelle eesmärk on hävitada kogu elu maal. Tema käepikenduseks on Jill Valentine, keda ta kontrollib naise rinnale kinnitatud seadme abil. Meeskonnal, kuhu kuuluvad Ada Wong, Leon S. Kennedy, Barry Burton, Luther West, Sergei ja Tony, on ülesanne leida Alice ning hoida teda iga hinna eest elus. Tubli tunnike peadpööritavat actionit läbi erinevate test laborite ja hoonete ning film ongi läbi. Ei hakka ette rääkima, mis huvitavaid pöördeid filmis ette tuleb, milliseid vaenlasi näha saab ja kes selles osas oma elu loovutavad.
Minu jaoks oli mõnevõrra pettumuseks liigne keskendumine peategelasele. Oleksin kindlasti tahtnud rohkem näha ja kuulda Leon-i, Ada või Barry kohta. Kuid pole hullu, kes mängudega tuttav pole neile need tegelased niikuinii midagi ei ütle ja kes on mängudega tuttav need on niigi nende tegelastega juba lähemalt tuttavad. Üldiselt jäin rahule Johann Urb-i esitusega Leon S. Kennedy rollis, see vähene mis tal seal filmis mängida tuli, oli teostatud normaalselt. Autor oli loonud L.S. Kennedy natuke süngeks tegelaseks, kes rääkis kogu aeg tõsise häälega, et ikka kõigile oleks täpselt selge, kui tõsine siiski kogu see olukord filmis on. Kaklust oli tema poolt minimaalselt, enamus aeg kulus tulistamise peale.
Film oli täitsa hea, kui oled zombie ja märulifilmide austaja, sest mõlemat on linateoses palju. Elamus jäi küll natukene lühikeseks, kuid see eest oli selle väikese aja sisse pigistatud meeletult palju madinat, põnevust ja draamat. Lõpp andis mõista, et ühte filmi peaksime veel nägema, millal ja kas see juhtub, saab näha. Soe filmisoovitus kõigile, kellele meeldivad action, zombied ja kogu see müstika, mida pakub Resident Evil seeria.
