Battlefield: Bad Company on järjekordne mäng Battlefield seeriast mis sai alguse juba 1997 aastal. Tänaseks on kokku tehtud juba 11 mängu ja 10 erinevat lisapakki.
Battlefield: Bad Company tegevus leiab aset väljamõeldud lahingutes lähitulevikus, kus on vastamisi pandud Ameerika Ühendriigid ja Vene Föderatsioon. Salk on osa “B” kompaniist, mis kuulub 222. armee pataljoni, rohkem tuntud kui “Bad Company” (halbade kompanii, edaspidi BC). Kompanii koosneb sõnakuulmatutest ning tüli tekitavatest sõduritest, kelle roll lahinguväljal on olla “kahuriliha”. BC saadetakse tihti lahinguväljale ennem erijõude, kuna neid loetakse “ohverdatavateks”. Mängija asub reamees Preston Marlowe rolli, kes sattus kompaniisse lõbusõidu pärast helikopteriga, mille ta loomulikult lõhkus ja seda koos oma kindrali limusiiniga.
Tema kõrval astuvad üles veel kolm tiimikaaslast: reamees Terrence Sweetwater (paigutas sõjaväe arvutitesse viiruse); reamees George Gordon Haggard Jr. (lasi õhku sõjaväe ohvitseride relvahoidla); seersant Samuel D. Redford (salga juht, tuli vabatahtlikuna, et oma teenistusaega lühendada). Juba mängu algul satuvad peategelased kuulsate “Leegionäride” otsa, kes olles palgasõdurid, saavad palka kullas. Hiljem sõjaväe poolt hüljatud salga liikmed otsustavadki minna jahtima Leegionäride kulda. Algab meeletu ja peadpööritav seiklus.
Mängitavus.
Juhtimise süsteem on täpselt sama nagu teistel FPS mängudel, kuid mängitavus ise on vägagi erinev. Enam ei ole võimalik mängida endise süsteemi järgi – varju ja tulista, kuna varjuda ei ole enam kuhugi. Kui leiad asja mille taha varjuda, siis saab selle ka õhku lasta. Ja nii ka tavaliselt juhtub. Maju saab lasta sõelapõhjaks, seisma jäävad ainult raamid. Ka kõik muu mängus on lihtsalt hävitatav (Frostbite mängumootor lubab 92% ümbruskonnast hävitada). See kõik toob endaga kaasa uue mängustiili – jookse ja tulista. Vaenlasteks on peamiselt Vene sõdurid ja palgasõdurid (leegionärid), kes kõige kergema raskusastme peal tunduvad kohati rumalad. Vahetades raskusastet on näha, et targemaks sellest keegi ei muutu, kuid sinu elud hakkavad kiiremini kaduma (raskusastete vahe on väga tuntav). Õnneks suudavad need rumalad vastased piisavalt vastupanu osutada, et mäng liialt lihtne ei tunduks.
Relvad.
Igal tasemel on teatud arv peidetud kulda ja relvi, mida koguda. Relvi saab korraga kaasas kanda kaks (lisaks granaadid, olenevalt relvast), mida saab vahetada erinevatelt tasemetelt leiduvate relvade vastu. Erinevatel relvadel on erinev kogus laskemoona, mida on õnneks jäetud mängijale piisavalt, et üks korralik lahing maha pidada. Relva laadimise ajad on häirivalt aeglased. Küll aga on kiiduväärt „Injection“ süsteem, mis lubab elude vähenemise korral mängijal ennast süstida abistava ainega, mis elud jälle taastab. Süstida saab ennast piiramatu arv kordi ja süstlad otsa ei saa. See on hea vaheldus medikamentide otsimisele mööda kaarti või varjus püsimisele kuniks elud taastuvad.
Sõidukid.
Mängija saab enda käsutusse ka erinevad sõidukid, alustades paadist ja lõpetades helikopteriga. Algul harjumatu ja kohati vihaseks ajav masinate juhitavus (mis on väga ebareaalne) muutub aga pärast mõningast harjutamist lausa lõbusaks. Sõites ükskõik millise sõiduvahendiga on valida kas olla roolis või istuda sõidukil paikneva relva taga. Mõlemal puhul on vaja omamoodi oskusi. Sõidukid on väga lihtsalt kahjustatavad ja lendavad väga kiirelt õhku, kui ennem jaole ei saa. Nimelt on võimalik kõiki sõidukeid parandada universaalse tööriistaga mis näeb välja kui täiesti tavaline akutrell.
Online.
Mängu mitmikosa pakub väga suurt mänguelamust. Mängida saab kolme moodi – „kaitsjad ja ründajad“ või „vallutamine“. Kaitsjate ülesandeks on kaitsta kulda ründajate eest ja ründajate ülesandeks on see kaitsjatelt kätte saada. Vallutamine sisaldab endas erinevate strateegiliste kohtade lippudega tähistamist. Mängida saab paljude erinevate kaartide peal ja kuni 24 mängijaga. Vastavalt oma oskustele tõusevad mängijad erinevate auastmete võrra (kokku 25 auastet).
Algul võrgumängu proovides oli mingi jama serveritega, ei saanud vahepeal ühendust kuid peale u. 3 min. ootamist sai kõik korda. Kuna mängijaid on palju siis võivad serverid olla üle koormatud. Mängu sees hakkimist ei täheldanud, kõik jooksis laitmatult. Muideks just online on selle mängu kõige magusam osa kus saab maha pidada tõeliselt suuri lahinguid tõeliste(!) vaenlastega.
Graafika ja füüsika.
Mängimise ajal oli kasutusel 720p resolutsioon. Algul harjumatu „uduse“ graafikaga harjus silm kiirelt ja pilt oli väga ilus ning reaalne, vägagi kohane praegusele tehnoloogiale. Värvid on paigas, mingit katkumist ei täheldanud, mäng jooksis väga sujuval. Füüsika poole pealt kasutab mäng Frostbite mängumootorit, mis nagu eelnevalt mainitud lubab hävitada kuni 92% ümbruskonnast. Sinna hulka kuuluvad ehitised, sõidukid, puud, põõsad, erinev nodi mis igal pool vedeleb ja loomulikult ka vaenlased. Suuremad plahvatused jätavad endast maha korraliku kraatri (mitte tumeda pleki nagu osades mängudes). Surnukehad ja niidetud puud kaovad mingi aja peale ära.
Heli.
Esiteks kiidaks BC loojaid hea hääletöö eest mis mängijatele antud.Näiteks karmikäeline kindral kõlab erinevates olukordades väga tõetruuna. Dialoogides (ja ka mängijate käitumises) on püütud järgida võimalikult humoorikat joont, mis on ka väga hästi õnnestunud. Naerda saab ikka parajalt kui vähegi inglise keelt osata ja tekste kuulata.
Mängu enda heliefektid on kekpärased. Esile võiks ehk tõsta selle, et kui lähened näiteks vene armee sõidukile siis kõlab sealt mõni vene lugu. Samuti on igasugune siseruumides tulistamine/lõhkumine või rääkimine väga veenvalt kajama pandud.
Kokkuvõtteks.
Battlefield: Bad Company on väga õnnestunud mäng nii üksikmängija kui mitmikmängija poole pealt. Graafika ja helitöö on väga head. Uus mängustiil toob endaga kaasa palju põnevat ja uut. Kindel ost inimesele kellele meeldib mängida erinevaid sõja- ja tulistamismänge. Omaltpoolt annaks kokkuvõtteks tagasihoidliku hinde 8/10.
By Joonas74 11.02.2009, updated 06.11.2012
